Kõige parema tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine  süsteemina  -  immutamine, kruntimine ja värvimine. Kõik süsteemi tooted peaks olema ühelt tootjalt. Voodrilaud ei tohi olla määrdunud ja seda ei tohiks katta värvi nakkumist takistavad ained. Puidu niiskus ei tohiks  ületada lehtpuidul keskmiselt 12% ja okaspuidul keskmiselt 15%.

Esmalt tuleks puit materjal põhjalikult puhastada tolmust ja puidust eralduvatest substantsidest, nagu vaik jms. Esimese kihina kantakse voodrilauale immutuskrunt mis kaitseb puidu välispindasid seenmädaniku ja sinavuse eest. Puidu immutamise eesmärgiks on antiseptikumide viimine puitmaterjali sisemusse, et tappa puidus esinevad mikroorganismid või luua ebasoodne keskkond nende eluks.

Seejärel voodrilaua välispind krunditakse enne värvimist vesilahuselise alküüdkruntvärviga, mis omakorda  lisaks kaitseb puidu pinda hallituse ja sine eest ning tagab viimistlusvärvi parema nakkumise. Kruntvärvi mõtteks on  ka vähendada  pinnale kantava värvi kulu. Ainult kruntvärv ei kaitse puit materjali pinda pikaajaliselt, kuna muutub UV-kiirguses rabedaks. Seetõttu on voodrilaud vaja katta viimistlusvärviga, mille kiht püsib piisavalt pehme ja venivana aastaid. Viimistlusvärv hoiab ära pragude tekke fassaadilaua kuivamisel, märgumisel ja  pakub kaitset UV-kiirguse ja ilmastikuolude vastu.

Viimase kihina  kantaksegi kahekihiliselt peale soovitud värvitooniga puidukaitsevärv välistöödeks.   Tööstuslikult värvitud voodrilaud saab parima tulemuse kui see veelkord ülevärvitakse seina paigaldamise järel – viimane värvikiht aitab katta võimalikke transpordikahjustusi ning katab laudu kinnitavate naelte pead värviga.